Suursaadik Jaakko Blomberg kõneles Hiiumaal Soome kogemustest EL-s 12.8.2003
1. augustil Hiiumaal alanud Eurobussi turneel lõi kaasa ka Soome saatkond. Oma kõnes Kõrgessaares ja Kärdlas rääkis suursaadik Jaakko Blomberg Soome kogemustest EL-s ning Soome kõhklustest ja kahtlustest enne liitumist Euroopa Liiduga.
Kallid hiidlased ja eestlased!
Eestlastel ja ka hiidlastel on järgmisel kuul võimalus osaleda rahvahääletusel ning avaldada oma arvamust kas Eestil tasub ühineda Euroopa Liiduga või mitte. See on iga kohaliku inimese oma asi ning meil, soomlastel, ei ole põhjust sellesse sekkuda. Me austame Eesti otsust, ükskõik mis see siis ei oleks. Kuid teisalt me ka ei salga, et näeksime teid meelsasti Euroopa Liidus, juhul kui te nii otsustate.
Tahaksin siinkohal mõne sõnaga kirjeldada soomlaste nägemust Euroopa Liidust, mida me sellest mõtleme ja mis meie meeltes liikus siis, kui üheksa aastat tagasi oma otsuse tegime.
Euroopa Liit on rahvusriikide uus ja ainulaadne ühendus, millel ei ole ajaloos vastet. See ei ole liitriik ega ka mingi tavaline riikide liit. Kõigele lisaks on see oma olemasolu ajal kasvanud ning arenenud ja see muutuste protsess jätkub. Praegusel ajal on käimas suur töö, mille käigus püütakse visandada liidu järgnevaid arenguetappe. <<br>
Eelnev lause tundub ehk liiga keerulisena. Mis on Euroopa Liit ja milliseks see kujuneb, sellest saab ehk kõige paremini aru siis kui vaatame, kuidas see sündis. Euroopa Liidul oli ja on kaks põhieesmärki. Esiteks tahtsid liidu asutajaliikmed siduda üksteist tihedate majanduslike sidemetega kindlustamaks, et nad enam mitte kunagi ei satuks üksteisega konflikti või sõtta. Ja teiseks, kui liikmesriigid avavad oma turud üksteisele, tugevdab see tervik majanduskasvu. Euroopa Liit on oma põhiolemuselt majandusliku ühinemise projekt.
Selleks et ühine turg toimiks võimalikult efektiivselt, lepivad liikmesriigid omavahel kokku nendes asjades, mis kõige rohkem seda mõjutavad, kaasa arvatud suhted liidust väljapoole jäävate riikidega. Mõtteks on see, et ühinemine haaraks vaid selliseid asju, mis annavad ühist kasu kõikidele liikmetele. Need küsimused, mida võib kõige efektiivsemalt lahendada iga riik iseseisvalt, ei jää Euroopa Liidu otsustada.
Kui soomlased kümmekond aastat tagasi mõtlesid kas liituda või mitte, arvasid paljud, et liitumine võtab meilt ära otsustamisõiguse asjades, mis on meie jaoks tähtsad ja mille kohta me arvasime, et saame nendega ise kõige paremini hakkama. Soomlased on paindlikud ja kohanevad inimesed kuid iseseisvus ja oma rahvuslik identiteet on nende jaoks tähtsad. Seetõttu küsisid nad korduvalt enne hääletama minekut, kas Soome, soome keel ja soomlus jäävad püsima kui astume Euroopa Liitu. Rahvahääletusel andsid oma hääle liitumise poolt 56,7 protsenti hääletamisest osavõtnutest.
Mulle tundub, et sellised küsimused ja kahtlused on tõendiks tervest rahvustundest. Kas Euroopa Liit on rahvuste sulatusahi? Kui see nii oleks, siis sellises liidus soomlased olla ei tahaks. Ja selliseks liit ka kunagi ei muutu.
Nüüdseks on kaheksa ja poole aasta pikkused kogemused liidus näidanud, et see on olnud Soomele kasulik kogemus. Euroopa Liidu liikmena on Soome täna paremas seisus kui siis, kui mes Soome, soome keel ja soomlus jäävad püsima kui astume Euroopa Liitu. Rahvahääletusel andsid oma hääle liitumise poolt 56,7 protsenti hääletamisest osavõtnutest.
Mulle tundub, et sellised küsimused ja kahtlused on tõendiks tervest rahvustundest. Kas Euroopa Liit on rahvuste sulatusahi? Kui see nii oleks, siis sellises liidus soomlased olla ei tahaks. Ja selliseks liit ka kunagi ei muutu.
Nüüdseks on kaheksa ja poole aasta pikkused kogemused liidus näidanud, et see on olnud Soomele kasulik kogemus. Euroopa Liidu liikmena on Soome täna paremas seisus kui siis, kui me oleksime liidust välja jäänud. Ja samuti oleme me ka näinud, et Soome hääl kostab välja Euroopa Liidus sellest hoolimata, et oleme üks väiksemaid liikmesriike.
Samuti on tähtis, et need 1994. aasta rahvahääletusele eelnenud kahtlused ja kriitiline suhtumine säilivad. Arvan, et üheks eelduseks sellele, et soomlased on suutnud anda oma panuse liidu töösse ja saanud ka ise sellest kasunde tähtsusjärjekorda.
Soomlaste otsus astuda Euroopa Liitu oli soomlaste seisukohalt just selline otsus, kus asjad pandi nende tähtsusjärjekorda. Euroopa Liit oli ja on Soome tähtsaim majandus- ning koostööpartner. Ükskõik kas me oleme liidu liikmed või oleksime me jäänud sellest välja, peame me oma elus ja töös arvesse võtma Euroopa Liidus tehtud otsuseid ja mängureegleid. See oli ja on Soome toimetuleku eeldus. Seetõttu oli ja on parem, et me istume ühise laua taga ning lööme mõjusalt kaasa liidu otsuste tegemise protsessis, kui et me vaatame kõike kõrvalt. Kuigi väikeste riikide mõjuvõim on piiratud, on see siiski parem kui mitte midagi.