Kahepoolsed suhted

Soome ja Eesti omavaheline koostöö on väga tihe. Kahe riigi vahel on suurepärased sidemed ja need toimivad kõikides sektorites.

Energeetikaküsimustes on Soome ja Eesti omavahelise koostöö päevakorras praegu eriti tugevalt esil kogu Euroopat puudutav rohelisele energiale üleminekuga seonduv. Soome ja Eesti julgeolekupoliitiline koostöö on tihenenud seoses nõrgenenud julgeolekuolukorraga Euroopas ja Soome liitumisega NATOga. Kaubandus-majanduslik koostöö on jätkuvalt tugev.

Vastastikused visiidid

Soome ja Eesti vahel toimub tihedalt kõrgetasemelisi visiite. Pärast koroonapandeemiast tingitud pausi naasis see 2022. aasta kevadel endisele aktiivsele tasemele.

Tähistamaks mõlema riigi sajandat sünnipäeva kogunesid Soome ja Eesti valitsus 2018. aasta mais ühisistungile. Soome ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistati 2020. aasta juunis Tallinnas ja Helsingis samaaegselt toimunud hübriidüritusega.

Soome ja Eesti koostööraporti tulemusi arutati 2022. aasta novembris Helsingis toimunud valitsuste ühisseminaril.

Koostöö ametiasutuste vahel

Ametlik koostöö politsei, tolli ja piirivalve vahel toimib suurepäraselt. Igapäevane on uurimiskoostöö kriminaaluurimise, kuritegevuse ennetamise, maksustamise ning ebaseadusliku impordi ja riiki sisenemise vallas. Enne pandeemiat oli Soome ja Eesti piiril aastas umbes 9 miljonit piiriületust. Sellest ajast peale on see arv selgelt vähenenud, 2021. aastal tehti umbes 3,2 miljonit reisi. Hinnanguliselt taastuvad pandeemiaeelsed näidud aastatel 2023–2024.

Kaitseväe koostöö on tihe ja tõhus. See põhineb kaitsekoostöö raamdokumendil, mis uuendati meie riikide kaitseministeeriumide vahel 2017. aasta jaanuaris. Soome NATO liikmeks saamine on koostööd veelgi tugevdanud.

Praegune kahepoolne tegevuskava

Soome ja Eesti koostööraport anti peaminister Kaja Kallasele ja peaminister Sanna Marinile üle märtsis 2022. Rapordi eest vastutavad Anne-Mari Virolainen ja Jaak Aaviksoo. Nüüd juba kolmanda koostööraporti ülesandeks oli kaaluda uusi koostööalgatusi, mida Soome ja Eesti võiksid lähiajal ellu viia. Varasemad aruanded pärinevad 2003. ja 2008. aastast.

Aruandes tuuakse koostöövaldkondadena esile digitaalne juhtimine, rohepööre, kultuurikoostöö laiendamine ja idufirmade tegevused. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika jäeti raportist välja.

Koroonapandeemia tõi esile Soome ja Eesti kahepoolsete suhete ning geograafilise läheduse olulisuse.

Soome ja Eesti vaheline gaasiühendustoru Baltic Connector avati 2019. aasta detsembris. 2022. aasta juunis allkirjastasid Eesti ja Soome võrguettevõtted Elering ja Fingrid kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise kolmanda merekaabliühenduse Estlink 3 kavandamise alustamiseks.

Soome ja Eesti digisuhted tihenevad pidevalt. Riikide ühine andmevahetuse platvorm X-tee ühendati tehniliselt 2018. aastal, see võimaldab piiriülest andmeedastust.

Majandussuhted

Eesti on Soome jaoks tähtsuselt 10. kaubanduspartner. Samas on Soome Eesti kõige tähtsam kaubanduspartner, kaubavahetuse maht on ligikaudu 4 miljardit eurot aastas. Soome on Eesti suurim ja mitmekülgseim välisinvestor. Soome turistid on pikka aega olnud selgelt suurim välisturistide grupp Eestis. Soome turism on oluline tööandja, eriti Tallinna ja lähiümbruse teenindussektoris.

Eestis on registreeritud mitu tuhat täielikult või osaliselt Soome omanduses olevat ettevõtet. Soome ettevõtted on Eestis laialdaselt esindatud – alates parvlaevaliiklusest ja tehnoloogiatööstusest kuni metsa- ja toiduainetetööstuseni. Eestis tegutsevad Soome omanduses olevad ettevõtted on näiteks Silber Auto (Veho), Neste, Stora Enso ja S-grupp.

Eesti turule sisenemine on üldiselt lihtne ning on paljudele Soome väikestele ja keskmistele ettevõtetele esimene samm oma tegevuse laiendamisel väljapoole koduriiki. Asukoht Soome lähedal annab ettevõtetele võimaluse oma tegevust arendada mõlemas riigis. Eesti ettevõtted on harjunud tegema koostööd Soome ettevõtetega ning Soome asjatundlikkust hinnatakse.

Eesti lähiaastate suurprojektidest pakuvad Soome ettevõtetele uusi võimalusi nt riigi energiasektori terviklik uuendamine ja suuremahuliste avamere tuuleenergia võimsuste loomine riigi läänerannikul. Rail Baltica raudteeprojekt avab lepinguid nii projekteerimise kui ka ehituse poolelt. Eesti investeerib lähiajal palju ka tervishoiusektori reformimisse.

Eestis luuakse palju idufirmasid ja nad tegutsevad aktiivselt ning paljud neist proovivad oma tegevust ka Soomes. Samas tegutseb Eestis palju Soome taustaga väikeettevõtteid ja idufirmasid. Soome ja Eesti vahel on aktiivne ülikoolide juhitav teaduskoostöö, eriti tehnikavaldkondades.

Kultuurisuhted

Soome ja Eesti kultuurisuhted on kestnud pikalt ning on mitmekesised. Soome ja eesti keel on lähedased sugulaskeeled. Tihedad kultuurisuhted üle Soome lahe sündisid 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajal.

Soome ja Eesti ametliku kultuurivahetuse aluseks on intellektuaalse koostöö leping aastast 1937. See oli ainus riiklik leping, mida Nõukogude Liidu ajal ei tühistatud. Okupatsiooniajal oli kultuurikoostöö eestlaste jaoks oluliseks päästerõngaks läände. Kultuurikoostöö nime all toimus ka Eesti taasiseseisvumise toetamine Soomes.

Soome Instituut alustas oma tegevust Eestis 1991. aastal ja tegutseb tänaseni. Instituut on Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner soome keele õpetamise arendamisel Eestis. Soome-Eesti kultuurifond loodi 2017. aastal ühiste kultuuriprojektide toetamiseks.

Koostöö on eriti tugev filmitööstuses. Viimastel aastatel on valminud edukad kaasproduktsioonid: filmid Vehkleja (2015), Igitee (2017), Hüvasti, NSVL (2020), Viimased (2020) ja Kupee nr 6 (2021). Kunstimuuseumid on viimastel aastatel kasutanud palju naaberriigi külaliskuraatoreid ja toimunud on mitmeid topeltnäitusi. Soome kirjandust tõlgitakse kõige rohkem just eesti keelde.

Soomlased ja soome keel

Natuke üle 7300 Soome kodaniku on Eesti elanikuks registreeritud. Kõik neist ei ela alaliselt Eestis, kuid neil on Eestis teine või vabaaja kodu.

Eestis on kaks soomekeelset kooli, Tallinnas ja Tartus, mis pakuvad õpet Soome põhiõppekava järgi. Lisaks on Tallinnas huvialapõhine soome keele kool lastele, kes käivad muukeelses koolis.

Eesti ülikoolides õpib umbes 850 Soome kraadiõppe üliõpilast. Eesti on soomlaste jaoks välismaal populaarsuselt neljas kraadiõppe sihtkoht Suurbritannia, Rootsi ja Hollandi järel.

Eestis õpetatakse soome keelt umbes 60 koolis ja gümnaasiumis. B-keelena ehk teise võõrkeelena saab soome keelt õppida üheksas põhikoolis või gümnaasiumis. Lisaks sellele saab soome keelt õppida ametikõrgkoolides ning Tartu ja Tallinna Ülikoolis. Tallinna Ülikool koolitab Eesti koolidele soome keele õpetajaid. Eestis saab sooritada soome keele tasemetesti ehk YKI testi.

Ingerisoomlased on statistiliselt soomlaste hulka kuuluv rahvastikurühm. Eestis elab umbes 7500 ingerisoomlast. Neil on Eestis vähemusrahvastele kuuluv kultuurautonoomia, mida viib ellu valimistel valitav kultuurinõukogu.

Tallinnas tegutseb soomekeelne Tallinna Peetri kogudus, mis kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse. Äriühendusi haldab Soome-Eesti Kaubanduskoda (FECC). Eestis on ka neli Soome klubi, millest suurim tegutseb Pärnus. Lisaks on Soome üliõpilastel oma ühendused.Soome ja Eesti omavaheline koostöö on väga tihe. Kahe riigi vahel on suurepärased sidemed ja need toimivad kõikides sektorites.