Soome ja Eesti ühise ajaloo varamu räägib 100 soomlase loo, kes on jätnud oma jälje Eesti ajalukku
Kas teadsid, kes oli Aino-Aimo Mälkönen – soome neiu, kes tahtis niiväga osaleda Eesti vabadussõjas,et riietus ümber meheks? Või kas teadsid, kuidas Soome mereväe ülem Väinö Valve päästis 184 eesti mereväelast Stalini repressioonidest? Või mitu Soome presidenti on pidanud loengut Tartu Ülikooli aulas eesti keeles? 3. mail avalikustatud veebigaleriist "Estofilia 100" saad teada.
Neljapäeval, 3. mail avalikustatud veebigalerii ”Estofilia 100” räägib 100 lugu soomlastest, kes on jätnud endast jälje 100-aastase Eesti Vabariigi ajalukku. Veebigaleriis tutvustatud isikute hulgas on vabadusvõitlejaid, teadlasi, kultuuritegelasi, ärimehi, riigimehi ning tavalisi kodanikke. Neid, kes on seisnud vabaduse aadete eest ning aidanud üles ehitada Eestit. Osa nendest on riskinud oma karjääri või isegi oma eluga Eesti vabaduse nimel.
Nimekirja koostamisel ei ole olnud eesmärgiks leida sadat väljapaistvamat nime, vaid on püütud anda läbilõige eri elualadelt ning eri ajajärkudest. Tegelaste kaudu joonistub meile soomlaste ja eestlaste suhete pikk, üle 400-aastane ajajärk.
Veebigalerii tutvustab meie ühist ajalugu, millest on vähe räägitud või millest me eriti ei tea. Näiteks soomlaste suhteid okupatsiooniaja Eestiga ei ole siiamaani süstemaatiliselt uuritud. Tolleaegsetest suhetest hoopis oli kombeks vaikida.
- See on andmebaas ja ühise mälu varamu. On palju asju, millest üldjuhul ei teata või mida ei mäletata kummalgi pool lahte, ütleb projekti produtsent, pressinõunik Hannele Valkeeniemi Soome suursaatkonnast.
Veebigalerii avalikustamine toimus neljapäeval, 3. mail Tartus, Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Soome-toas, mis juba iseenesest on Soome ja Eesti vaheliste suhete sümboliks. Selles hoones sõlmisid 1920.aasta oktoobris rahulepingu Soome ja Nõukogude Venemaa. Nagu Eestil, on ka Soomel Tartu rahu ning see on samuti asi, mis meid ühendab.
Hõimuaated ja raudeesriide murdjad
Soome ja Eesti on olnud teineteisele inspiratsiooni, õppimise, arengu ning elatuse allikaks. Rannarahvas on tegelenud sõbrakaubandusega aastasadu. Siis viis rahvuslik ärkamine soomlased ja eestlased kokku ning pole juhus, et selle pärandina on meil ühine rahvushümn.
Pärast Eesti iseseisvumist tuli Soomest teadlasi, vabadusvõitlejaid ja kultuuritegelasi Eestisse. Oluliste Eesti sillaehitajate hulka kuulusid soome professorid, kes aitasid Tartu Ülikoolis rajada teed omakeelsele õpetusele, näiteks J.G. Granö ja Lauri Kettunen. Kultuuri ja hõimuaadete sidemed olid sõdade vahel väga tihedad.
Okupatsioon katkestas vägivaldselt suhted Eestiga. Kõige vapramad ja visamad püüdsid neid sidemeid ikka hoida. Okupatsiooniaja vaikiva ajastu suhteid pole süstemaatiliselt kaardistatud.
Vabanemise ja suhete tihenemise uus aeg algas aastast 1987. Siis oli taas võimalik asutada vabamalt seltse ja luua sõprusvaldade võrgustikku. Taasiseseisvunud Eestisse tulid silda ehitama nii sõprusseltside aktivistid kui sõjalise õppe koolitajad.
Piir saja-aastaste riikide vahel on kaotamas oma tähendust, sest praegu tehakse üle selle 10 miljonit reisi aastas, sõidetakse kas tööle või veetma oma vaba aega. Argipäev ja majandus on sidunud meie riigid kokku tihedamini kui kunagi varem.
Veebigalerii leidub aadressilt estofilia.finland.ee(Link mõnele muule veebisaidile.)
Lisainfot: pressinõunik Hannele Valkeeniemi, [email protected], +372 511 8548