Saatkonna ajalooraamat tõi suursaadikud kokku
Soome Tallinna suursaatkonnas esitleti 22. aprillil saatkonnahoone ajalugu tutvustavat raamatut ”Kohtu tn 4”. Ajaloolase Jussi Pekkarineni teos, mis ilmub nii soome kui eesti keeles, reedab saatkonna värvika ajaloo. Esitlusel esines oma kõnega välisminister Erkki Tuomioja. Üritus tõi kokku ka kõik viis viimast Soome suursaadikut Tallinnas.
Üritusel saatkonna residenssis osales maja ajaloo ning Soome ja Eesti suhetega seotud inimesi ning palju ajakirjanikke. Välisminister Erkki Tuomioja alustas tervituskõnega, mille järel raamatu autor Jussi Pekkarinen esitles oma teost. Piret Saluri, teine raamatu tõlkijatest, rääkis ka oma tõlketööst. Raamatu väljaandjad edastasid lisks oma tervitused: Tero Norkola Soome Kirjanduse Seltsist (Suomalaisen kirjallisuuden seura) ning Krista Kaer Varrakust.
”Kohtu tn 4” reedab Soome Tallinna saatkonna kireva loo
Soome saatkonnahoone Tallinnas Toompeal on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Möödunud sajandi alguses harjutasid noored riigid Soome ja Eesti oma suhete arendamist, millele tollal lisas värvi keeluseadus. Soome turistid ärritasid kohalikke oma käitumisega aastal 1920, kui nad joobnutena pummeldasid linna tuntuimas hotellis ”Kuld Lõvi”. Hotellis samal ajal ööbinud Eesti asevälisminister nentis: ”Ei tea, kas kõigilt soomlastelt peaks sissesõiduviisa ära võtma.”.
Paarkümmend aastat hiljem andis Soome saadik P.J. Hynninen Helsingisse aru lohutamatute sõnadega: „Tulin just sündmuselt, kus maeti maha iseseisev Eesti Vabariik, meile soomlastele nii armsalt kõrvus kõlav „Eesti Vabariik” [...] Eesti saatus on meile lähedane ja tähtis nii mõneski suhtes. On tunne, nagu oleksid kaotanud midagi oma, mis kaotatuna püsib veel armsamana meeles kui varemalt.”.
Lisaks ajaloole ja diplomaatiale räägib teos saatkonnaga seotud inimeste saatustest, rõõmuhetkedest ja sügavatest tragöödiatest.
Eesti president Soome üürnikuna
Aastal 1926 ostis Soome Konstantin Pätsilt aadressil Kohtu 4 paikneva aadlipalee, kuhu Päts jäi ise üürnikuna elama. Elukorraldus oli ka maailmaajaloo vaatenurgast ainulaadne: asukohamaa riigipea elas teise riigi territooriumil.
Talvesõja ajal toodi saatkonda eestlaste poolt abipakke. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude vägede poolt oli Soome saatkond sunnitud 1940. aasta augustis Tallinnast lahkuma. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Hiljem nõukogude perioodil oli hoones üliõpilaste ühiselamu ja muusikaraamatukogu. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome oma saatkonnahoone tagasi. Algasid suured restaureerimistööd, mille käigus tuli välja unikaalset teavet kogu Tallinna kohta.
Soome ja Eesti lähedased ja tundeküllased suhted
Teoses käistletakse ka Soome ja Eesti suhteid, mis on võrreldavad suhtlusega Soome ja Rootsi vahel. Oleme nii lähedased, et oleme isegi teatud määral sarnased. Soome ei taha kuulda võtta nõu Rootsilt ega Eesti Soome käest. Õpetamine, noomimine ja narrimine olid kasutusel juba kahe maailmasõja vahelisel ajal. Midagi sellest on säilinud ka tänapäeval. Seepärast ilmub Tallinna saatkonna ajalugu erakordselt heal ajahetkel. „Vahel tundub, et Soomet ei peetagi õieti välismaaks: pigem meenutab suhtlus perekonda, kus vahel ilmutatakse nõudlikkust, vahel ollakse avatud ja siiras.", kirjeldas 1996-2001 saadikuna töötanud Pekka Oinonen.
Autori tutvustus
Riigiteaduste magister ja aimekirjanik Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis teadurina. Ta on kirjutanud mitmeid teoseid Soome välisesinduste ajaloost.
Kohtu tn 4 raamatuesitlus on Soome Tallinna suursaatkonnas 22.4.2015. Teos ilmub üheaegselt nii soome kui eesti keeles.
Lisainfo: Jussi Pekkarinen, [email protected], +372 50-516 9395
Raamatud arvustamiseks ja fotod: Minttu Nikkilä, SKS, [email protected] ,
+358 40 736 1313