President Tarja Haloneni kõne Tartu Ülikoolis 10. septembril 2003

Mul on au ja suur rõõm esineda jälle kord selles Eesti kultuurile nii tähtsas saalis. Me teame, kui keskne roll on Tartu ülikoolil olnud Eesti ajaloos. Mitte asjata ei kanna nüüd uut tõusu läbi elav Tartu linn Emajõe Ateena nime.

Mul on au ja suur rõõm esineda jälle kord selles Eesti kultuurile nii tähtsas saalis. Me teame, kui keskne roll on Tartu ülikoolil olnud Eesti ajaloos. Mitte asjata ei kanna nüüd uut tõusu läbi elav Tartu linn Emajõe Ateena nime. Soomlaste kontaktid Tartuga on vähemasti sama vanad kui ülikool ise. Meie rahvaste sõprus on vastu pidanud läbi igasuguste aegade ja kindlasti on meid seejuures lähendanud keelesugulus. Teine maailmasõda, sellele järgnenud Eesti okupeerimine ja nõukogude aeg viisid meid teineteisest lahku. Eesti taastatud iseseisvuse jooksul on maade vaheline koostöö saavutanud see-eest enneolematu ulatuse kõikidel elualadel ja kõikidel tasanditel. Minul isiklikult on olnud võimalus jälgida Eesti arengut tuhande üheksasaja üheksakümnenda aasta laulupeost alates. Osalesin sellel peol teie külalise ja Soome tollase justiitsministrina. Pärast seda olen käinud lugematu arv kordi teie ilusal ja sõbralikul maal nii tööasjus kui ka eraisikuna. Täna esinen siin teie soovil. Palun suhhtuge minu sõnadesse kui sellise sõbra ütlustesse, kes austab teie iseseisvat otsustamisõigust. *** Eesti saab - juhul kui Eesti rahvas seda tahab - peagi Euroopa Liidu liikmeks. Meile, soomlastele, oleks lähedase naabri ja sugulasrahva ühinemine liiduga teretulnud. Soome ise astus Liitu aastal 1995 pärast tõsist järelekaalumist ja põhjalikku ettevalmistust. Juba sel ajal oli tehtud põhimõtteline otsus järgmise laienemise kohta. Ka teel Euroopa majandus- ja rahaliitu astuti siis esimesed konkreetsed sammud. Olin Soome välisministrina aastal 1997 kõnelemas siin, Tartu ülikoolis, meie kogemustest Euroopa Liidus. Meie, soomlased, pidasime ees ootavaid väljakutseid tõsisteks, aga uskusime, et neil on suur tähtsus Euroopa demokraatliku arengu, stabiilsuse ja inimeste heaolu seisukohalt. Seetõttu ka toetasime neid innukalt. Euroopa Liidu lainemine on edenenud kavakohaselt ja euro on tänase päeva reaalsus. Mõlemad otsused on osutunud juba nüüd Soome seisukohalt õigeteks. Euroopa Liidu laienemisprotsess on esile kutsunud ennenägematult kiire arengu demokraaatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise valdkonnas. Ühiskonna eri sektorites on käivitatud lugematul arvul koostööprojekte, mis on nõudnud Eestilt ja teistelt kandidaatriikidelt hulgaliselt ponnistusi. Tööd ja raha on see nõudnud ka vanadelt liikmesriikidelt. Eesmärk on aga olnud vaeva väärt kuivõrd Euroopa stabiilsus ja heaolu on jagamatu tervik. Euro omakorda on stabiliseerinud kogu euro-regiooni, sealhulgas ka Soome, majandust, lisanud majanduse prognoositavust ja hõlbustanud kaubavahetust. Kui Soome üldrahvalikus arutelus omal ajal põhjalikult kaaluti Liitu astumist, toodi esile asja positiivsed, aga ka negatiivsed küljed. Me teadsime, et meid ei oota ees mingi roosiaed, aga me uskusime, et tõhusa tööga on tulemuste saavutamine Liidu sees kergem kui Liidust väljas olles. Me ei ole pidanud pettuma. Meie kogemused Liidust on olnud enamalt jaolt positiivsed. See ühendus nõuab aga tõsist tööd ja ka oma huvide heaolu on jagamatu tervik. Euro omakorda on stabiliseerinud kogu euro-regiooni, sealhulgas ka Soome, majandust, lisanud majanduse prognoositavust ja hõlbustanud kaubavahetust. Kui Soome üldrahvalikus arutelus omal ajal põhjalikult kaaluti Liitu astumist, toodi esile asja positiivsed, aga ka negatiivsed küljed. Me teadsime, et meid ei oota ees mingi roosiaed, aga me uskusime, et tõhusa tööga on tulemuste saavutamine Liidu sees kergem kui Liidust väljas olles. Me ei ole pidanud pettuma. Meie kogemused Liidust on olnud enamalt jaolt positiivsed. See ühendus nõuab aga tõsist tööd ja ka oma huvide eest seismist, mis omakorda vajab rahva toetust. Soomes on Euroopa Liitu puudutavate otsuste tegemisel keskne roll Eduskunnal, meie parlamendil, kelle üleandeks selles osas on nii valitsuse suunamine kui ka järelevalve. Euroopa Liidus on Soome püüdnud konstruktiivselt ja hõlmavalt osaleda kõikide küsimuste arutelus. Üritame aktiivselt kaitsta Liidu ühiseid huve, mille kaudu või mille abil on meilulevikku kaardistanud Konvendi töö tulemust võib pidada üldjoontes õnnestunuks. Siiski peame tähtsaks, et oktoobris algaval valitsuste vahelisel konverentsil tehtaks põhiseaduse projekti teatud osas parandusi. Need parandused puudutaksid esmajoones Euroopa Liidu kaitset ja kriisiohjamist ning mõningate Liidu organitega seotud küsimusi. Usun, et sihikindla tööga on veel võimalik jõuda hea lõpplahenduseni, ja selles protsessis võite te ise osaleda. *** Meie maade suhetesse toob Eesti liitumine uusi võimalusi, aga see esitab ka uusi väljakutseid. Soome ja Eesti vahelise koostöö arendamine on selles mõttes kerge, et koostöö vundament on nii tugev. Selle tugeva aluse on möödunud kümnendi jooksul kodanikud ja nende organisatsioonid ise loonud. Ka ametnike otsekontaktid maade ministeeriumide vahel toimivad hästi. Valitsuste tasandil selgitatakse praegu, mil viisil oleks võimalik ametkondade koostööd veelgi tõhustada. Tööjõu ja ettevõtete tegutsemistingimustega seotud küsimustele on soome-eesti avalikus sõnas pööratud viimastel aastatel palju tähelepanu. Soome ja Eesti vaheline ühiskondlikke küsimusi puudutav vaba mõttevahetus - kohati ka rasketena tunduvates asjades - on siiski märk sellest, et meie suhe on mõlemile tähtis ja et seda suhet tahetakse hoida. Eesti ühiskondlik ja majanduslik areng on olnud viimastel aastatel imetlusväärselt kiire. Soome ja Eesti ühiskonnad ei ole igas suhtes ühismõõdulised ja neil ei ole vaja sellisteks saadagi. Ehkki Euroopa Liit mõjutab väga mitmeid asju, ei tähenda see seda, et ühiskondlik-poliitiline otsusetegemine antaks maad ja riigi olusid halvemini tundvatesse kätesse. Nii oleme meiegi Soomes võinud oma seisukohtadest lähtudes kinni pidada sotsiaalse turvalisuse prioriteedist. Ja me oleme valmis selle eest ka maksma suurema maksukoormusega kui Liidus keskmiselt. Oma sõltumatut otsustamisvalmidust tuleb rõhutada mõistes, et ühiskonnamudelid ei ole eksporditavad ja et samasuguse hea lõpptulemuseni on võimalik jõuda eri teid pidi. Liidusisesed rühmitused tekivad poliitiliste lähtekohtade, eesmärkide samasuunalisuse ja tihti ka regionaalsel alusel. Läänemere regiooni maadel on minu arvates mitmeid ühishuvisid, kaasa arvatud koostöö strateegilise partneri Venemaaga. Soomel ja Eestil on ka ühine keskkond. Ühiste huvide otsimine ja leidmine näiteks Liidu transpordipoliitika raames kaubavahetust ja veoseid puudutavalt on igati põhjendatud. Liidu välispiiril olevate maade koostöö justiits- ja sisesasjades tundub samuti mõistlikuna. Koostööpartnerid võivad muidugi vahelduda olenevalt sellest, mis küsimusega tegeldakse. Usun aga, et meil saab olema teineteiseleidmisi samade asjade ajajana. Euroopa Liidu võimalused ja väljakutsed puudutavad otseselt ka liikmesriikide kodanikke. Oma põhifilosoofialt on Euroopa Liit Euroopa riikide ja rahvaste ühiste väärtuste süsteem. Inimeste jaoks tähendab Liit ennekõike hõlpsamat reisimist ja noorte paremaid õppimisvõimalusi välismaal. Euroopa Liit nõuab oma liikmesmaade valitsustelt ja seadusandluselt kodanike põhiõiguste austamist. Samas pakub Liit näiteks oma struktuurifondide kaudu materiaalset tuge ühiskondlikule ülesehitustööle ja põhiteenuste väljaarendamisele. Mitmed Liidu väljakutsetest on seotud tavaliste inimeste eluga. Räägitakse uutest ohtudest: tervise, keskkonna, piirivalve ja kuritegevusega seotud küsimustest. Liit on tõhus instrument nendegi probleemide lahendamisel. Euroopa Liidu laienemine on meie maailmajao kultuurielule ajalooliselt tähtis verstapost. Liit tõhustab liikmesriikide teadlaste ja kunstnike koostööd ja toetab oma finantseerimisfondide kaudu Euroopa kultuuri mitmekesisust. Euroopa kultuuri, kunsti ja teaduse juurde on alati kuulunud avatus ja kultuurimõjude vaba liikumine. Usun ja loodan, et Eesti kuulumine Liitu edendab omalt poolt ka meie maade vahelist kultuurikoostööd. *** Euroopa Liit ei ole üksnes Euroopa asjade jaoks mõeldud instrument. Liidul on ka globaalseid väljakutseid. Euroopa Liit pakub oma liikmetele võimaluse mõjutada nii lä