Peaminister Vanhanen ja Eduskunna esimees Lipponen seavad eesmärgiks Soome ja Eesti suhete harmoonilise arengu

Eestit on pärast tema Euroopa Liidu liikmeks saamist rohkesti käsitletud – nii Soome meedias kui ka Soome liidrite sõnavõttudes. Allolevalt on ära toodud katkendeid kahe Soome juhtiva poliitiku mõtteavaldustest, mis puudutavad meie riikide vahelisi suhteid Euroopa Liidus. Mõlemas kõnes leiab rõhutamist soov harmooniliselt edendada üha tihenevat läbikäimist, mille aluseks on võrdsus ja partnerlus.

KATKENDEID PEAMINISTER MATTI VANHANENI INTERVJUUST ajakirjas Pro Estonia nr. 1/2004. (Intervjuu tervikuna leiate soomekeelsena ka Pro Estonia elektroonilisest väljaandest www.viro.org)

Pro Estonia intervjuus analüüsib peaminister Vanhanen naabermaa Eesti Eurooopa Liidu liikmeks saamise mõju Soomele. Majanduse suhtes on tema hinnang valdavalt positiivne. Mida kiiremini areneb Eesti majandus, seda kasulikum on see Soomele.
Eesti majanduskasvul on soodne mõju ka Soome majandusele. Reeglina püüab Soome majandusilm ajada Hiinas või Eestis äri, mis tuleks kasuks ka kodumaal. Kujuneb välja tööjaotus, kus Soome osaks jääb sisuline, kõrgema palgatasemega töö, näiteks juhtimine, planeerimine ja turustamine. Partnermaade põhitähelepanu on aga tootmisahela alguses, ütleb Vanhanen
Vanhaneni järgi oli partnerluse idee meie riikide majandussuhetes juba varem kesksel kohal: Soome ja Eesti koostöös võime leida turge ka kolmandatest maadest.
Vanhanen peab vastuoluliseks seda, kui uus Euroopa Liidu riik alandab makse, samal ajal kui liidust saadavad toetused kasvavad. Ühtaegu meenutab ta, et Euroopa Liidul puudub otsustusõigus liikmesriikide maksusüsteemide üle. Sellegipoolest loodab Vanhanen, et tänu heanaaberlikele suhetele võivad riigid ka maksude asjus üksteise vajadustega senisest rohkem arvestada.
Vanhaneni arvates ei ühine riikide tööturg mitte täiesti, aga liikuvus kasvab mõlemal suunal. Soome töötegijate järgi on nõudlust ka Eestis, kuid Soome jääb tööjõule ligitõmbavamaks. Eesti palgatase on Soome omast märgatavalt ka pärast maksude mahaarvamist madalam. On selge, et Soomes töötades tuleb järgida meie tööseadusandlust. Niisiis peab Eesti töötegija saama Soome palka. Meil on alasid, mis kannatavad tööjõu puuduse all.
Soome on kehtestanud tööjõu vaba liikuvuse suhtes Euroopa Liidus kaheaastase üleminekuperioodi. Üleminekuperiood on Vanhaneni arvates vajalik, sest me ei tea, milliseks kujuneb inimeste käitumine. Peaminister leiab, et kaks aastat kogemuste korjumiseks piisav.
Välis– ja julgeolekupoliitikat kommenteerides tõdes Vanhanen: "See, et Balti riigid on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, on toonud selgust mõlema maa suhtes. Selgusega kaasnev stabiilsus on kasulik ka Soomele. Eesti on iseseisvumisest peale oma kaitsevõimet tükk tükilt üles ehitanud ja see töö ei ole veel lõpule viidud. Nii loob NATO-liikmelisus tingimused, mis on kergemini prognoositavad."
Laienemine muudab Vanhaneni arvates olulisel määral Euroopa Liidu geograafilist rõhuasetust. Nii leiavad intensiivminister leiab, et kaks aastat kogemuste korjumiseks piisav.
Välis– ja julgeolekupoliitikat kommenteerides tõdes Vanhanen: "See, et Balti riigid on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, on toonud selgust mõlema maa suhtes. Selgusega kaasnev stabiilsus on kasulik ka Soomele. Eesti on iseseisvumisest peale oma kaitsevõimet tükk tükilt üles ehitanud ja see töö ei ole veel lõpule viidud. Nii loob NATO-liikmelisus tingimused, mis on kergemini prognoositavad."
Laienemine muudab Vanhaneni arvates olulisel määral Euroopa Liidu geograafilist rõhuasetust. Nii leiavad intensiivsemat käsitlemist probleemid, mida Soome on püüdnud põhjadimensiooni rakendades siduda Euroopa Liidu põhisuundadega. Vanhaneni järgi oleks loomulik, kui Soome ja Eesti arendaksid üheskoos julgeolekut Soome lahel. Senine koostöö annab head eeldused ka Euroopa Liidus tegutsemiseks.
Vanhaneni järgi rõhutab Euroopa Liidu laienemine vajadust tõhustada Euroopa Liidu ja selle liikmesmaade tegevustti Euroopa Liidu liikmelisus on hea eriti Soome ettevõtluse jaoks. Paljud praktilised projektid rakenduvad nüüd märgatavalt kergemini, sest mõlemad riigid tegutsevad Liidu siseturgudel ühiste normide raames.

Soome ettevõtetele on Baltimaad ja eriti Eesti olnud juba kaua tähtis piirkond, sest firmad tegutsevad neile tuttavas keskkonnas. Soome investeeringud Eestis on märkimisväärsed ja neid tuleb kindlasti juurde. Ma usun, et ka Eesti ettevõtjad leiavad kasuliku olevat Soomes tegutseda – tellijale ja tarbijale lähedal. Pikema perioodi eesmärgiks on olukord, kus Soome ja Eesti on oma võimelt ja ressurssidelt võrdsed, kuigi rahvaarv dikteerib muidugi oma loomulikud mahulised erinevused.
Tänane ja ka homne situatsioon nõuab Eesti majandust toetavaid meetmeid, mitte ainult kiiret kasvu, vaid ka struktuuri uuendamist kaasaegseks, teadmistepõhjaliseks majanduseks. Soomele on majanduslikult kasulik, et Soome ettevõtted investeerivad Eestisse uurimistööd ja tootearengut, mistõstavad toodangu töötlusastet ja toetavad sellega eesmärgiks seatud struktuurimuutust Eestis.
Eesti ei ole vaid Soome majanduse varuväljak. Eesti on Soomele seda tähtsam partner, mida laialdasemad on Eesti majandussidemed teiste riikidega. Me mõlemad kuulume ühte, suurde, avatud majandusruumi – Euroopa Liitu. Meie majandussuhete õitseng nõuab, et oskaksime tegutseda koos, kasutades ära liidu antud võimalusi.