20 aastat viisavabalt Soome

Sel aastal veedetakse Soome ja Eesti viisavabaduse kahte juubeliaastat. Mai alguses saab 20 aastat Soome ja Eesti viisavabaduse taaskehtestamisest. Viisavabadus kehtestati Soome ja Eesti vahel esimest korda tegelikult  juba 90 aastat tagasi. See kehtis kuni okupatsioonini.

Viisavabaduse 20. aastapäeva tähistamiseks kogunetakse taaskord viisajärjekorda 1. mail kl 13 endise saatkonna hoone ees Liivalaial. Kõik huvilised on oodatud ühinema.    

Viisa järjekord Soome saatkonna ees Liivalaia tänaval 31.07.1991 – Foto: Peeter Langovits

Viisavabaduse kehtestamine  20 aastat tagasi oli tähtis verstapost Soome ja Eesti suhetes. Omavaheline suhtlemine tihenes kiiresti, isegi kui piirikontroll püsis veel 10 aastat aastani 2007, kui Schengen laienes Eestisse.

20 aastat tagasi laienes viisavaba reisimine kõikidesse Põhjamaadesse.

Nõukogude Liit leevendas 1980-aastate lõpul reisimispiiranguid, eestlastel oli meeletu tahtmine saada Soome. Pikad viisajärjekorrad Soome konsulaadi ees Sütiste teel Mustamäel ja Liivalaial on sööbinud eestlaste mällu.

- Pinge oli meeletu, vormistasime viisasid 500 tükki päevas. Tahtmine saada Soome oli palju suurem kui millega Soome oli arvestanud. Mõnikord oli raske saada tööle läbi rahvamassi, meenutab aastatel 1989-1991 konsulaarametnikuna töötanud Hannu Arhinmäki, kes on praegu suursaatkonna majandusnõunik.

Soome finantseeris Eesti passiregistri rajamist

Viisavabaduse taaskehtestamine nõudis pikki nõupidamisi. Eestlased arutasid avalikuses, et kas Soome tahtlikult pidurdab protsessi edenemist. See aga polnud põhjuseks.

- Takistused olid tehnilised. Viisavabaduse eelduseks oli kaasaegne passiregister, masinaga loetavad passid, varastatud passide register, kurjategijate väljaandmistingimused ja kaasaegne migratsiooniseadusandlus, tõdeb suursaadik Kirsti Narinen. Tema tegutses tollal saatkonnanõunikuna ja osales viisavabaduskõnelustel.

Eesti passiregistri loomine oli tähtis samm teel viisavabaduseni. Soome toetas selle rajamist nelja miljoni margaga.

Soome oli avanud oma konsulaarpunkti Mustamäel juba 1969. aastal  põhiliselt teenindamaks Viru-hotellis töötavaid Soome ehitajaid. Mustamäe konsulaarpunkt kuulus Leningradi peakonsulaadi alluvusse. Alguses käis Leningradist konsulaadi personal kord kuus teeninduspunktis tööl.

Kui aastal 1986 väljasti ainult mõningaid sadu viisasid, oli aastal 1989 nende arv juba 45 000. Suurim osa taotlejatest reisis esimest korda Soome. Konsulaat kolis aastal 1990 suurematesse ruumidesse Liivalaiale, järjekorrad olid aga järjepidavalt pikad. Aastal 1993 väljastati Tallinna ja Tartu konsulaatidest aasta jooksul kokku 120 000 viisat. Isegi kui Soome andis välja üha rohkem mitmekordseid viisasid, püsis viisate arv kuni viisavabaduseni sama suurena.

”Lihtsalt astud sisse laeva ja sõidad”

Kui viisavabadus kehtestati esimest korda 90 aastat tagasi, ka siis see mitmekordistas tolleaegsete reisijate arvu. Viisavabadus kehtestati 01.06.1927. ”Viisavabadus mitmekordistas reisid Soome”, kirjutas ajaleht Kaja 08. juulil 1927.

20 aastat tagasi tolleaegne Eesti siseminister Riivo Sinijärv ennustas (Postimees 28.4.1997), et viisavabadus muudab eeslaste mõtteviisi.

- See, et on võimalik lihtsalt astuda laeva ja sõita, on midagi, mida meie siin Eestis ei ole saanud 1940. aastast alates teha. See on väga suur muutus inimese psüühikas, tõdes tollal Sinijärv.

Praegune igapäevane elu näitab, et ministri ennustus on saanud teoks. Soome ja Eesti vahelisi piirületamisi on üheksa miljonit aastas. Mõni reisib mitu korda edasi-tagasi, mistõttu on üksikute reisijate arvu võimatu arvutada. Turismistatistika arvestab ainult ööbimistega majutamisettevõtetes , aga suur osa reisib pidevalt üle Soomelahe tööasjus. Tänapäeva argielu hägustab riikide piire.

Viisavabaduse 20.aastapäeva tähistatakse 1. mail 2017 aadressil Liivalaia 12 (Swedbanga ees) alates kl 13. Endise saatkonnahoone ees moodustatakse veelkord nostalgiline viisajärjekord, vaadatakse vanu fotosid ning nauditakse tolleaegset lemmikjooki Mehukattit. Lisaks avalikustatakse mälestussilt selle auks, et saatkond tegutses kunagi antud hoones.

Saatkond kutsub kõiki huvilisi liituma järjekorraga!

Lisainfo:

Hannele Valkeeniemi, pressinõunik, [email protected], +372 5118548

1. mai üritus  Facebookis: https://www.facebook.com/events/439589516408545/(Link mõnele muule veebisaidile.)