”Paju lahing on osa relvavendluse ajaloost”

Soome kaitseminister Jussi Niinistö osales neljapäeval 31. jaanuaril Paju lahingu 100. mälestuspäeval. Valga vabastamiseks peetud Paju lahing oli üks Eesti Vabadussõja pöördelahingutest. Soome vabatahtlikest koosnenud Põhja Poegade rügement osales ka lahingus.

Foto: Soome välisministeerium / Jouni Mölsa
Soome kaitseminister asetas pärja Paju lahingu mälestusmärgile.

”Paju lahing – mille mälestust täna austame – on osa ühisest soome ja eesti relvavendluse ajaloost. Kumbki rahvas ei saanud oma vabadust ilma raskusteta, selle nimel oli vaja võidelda”, tõdes kaitseminister Niinistö oma kõnes Paju lahingu mälestusmärgi juures.

”Soome ja Eesti teed on läinud minevikus mõnikord samas suunas, mõnikord on meie teed läinud lahku. Täna on meie suhted tihedamad kui kunagi varem. Meie kahte hõimurahvast, kes mõlemad austavad rahva võimu ja demokraatiat, lahutab vaid kitsas Soome laht.”

Foto: Soome välisministeerium / Jouni Mölsä
Paju lahingu mälestusmärk mälestuspäeval 31.01.2019.

President Kersti Kaljulaid meenutas nii Soome vabatahtlikke kui Paju lahingus eestlaste rünnakut juhtinud ja seal surma saanud leitnant Julius Kuperjanovit.

"Leitnant Kuperjanovi ja sadade teiste Eesti ohvitseride julguses, pealehakkamises ja otsustavuses peegeldub ka peamine põhjus, miks me Vabadussõja võitsime. Nimelt – meie vabadus ja iseseisvus sõltuvad esmajoonest meie enda julgusest ja otsusest ka lootusetuna näivas olukorras ülekaalukale vaenlasele vastu astuda.”

”Eesti suurus ja geograafiline asukoht selline, et ilma liitlaste abi ja toeta ei saa relvastatud võitluse tulemus olla meile positiivne.  Need Vabadussõja õppetunnid on väga aktuaalsed ka täna. Me ei tohi enam kunagi anda oma vabadust ja sõltumatust ära võitluseta. Me peame pidevalt pingutama liitlassuhete ja Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamise nimel",  Kaljulaid rõhutas.

Foto: Soome välisministeerium / Jouni Mölsä
Üritusel osales soomlasi, kes on pühendunud Põhja Poegade mälestusele.

Eesti Vabadussõda on meenutatud jaanuaris ”Wabaduse teekonnal”, mille oluliseks osaks on olnud ajaloolised näidislahingud ning Wabadus-soomusrongi näitus.

”Vaba Eesti on tähtis Soome turvalisusele”

Soome suursaadik Timo Kantola tõdes oma kõnes, et soomlased tulid eestlastele appi mitmesuguste motiividega.  ”Saadi aru, et Soome oma turvalisuse tõttu oli tähtis, et Eesti on vaba. Ja et enda ohvrid võivad olla rängad. ’Eesti Vabariik’ on alati kõlanud soomlastele armsalt. Selles sisalduvad igipõlised sidemed, ühine kultuuritaust, hõimuvendlus, geograafiline lähedus ja värskemad ühised kogemused”, nentis Kantola Valga Jaani kiriku juures asuva Põhja Poegade mälestustahvli juures peetud mälestustseremoonial.

Foto:Soome välisministeerium / Jouni Mölsä
Paju mõisas, Põhja Poegade mälestusmärgi juures kogunes ka palju rahvast.

Paju lahing oli üks verisemaid

Paju mõisa vallutamine, mis viis Valga vabastamiseni, oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid lahinguid. Sellest võtsid osa Hans Kalmi juhitud Soome vabatahtlike jõugud ning Julius Kuperjanovi pataljon. Soomlastest langes 28, eestlastest 14 – nende hulgas eestlaste rünnakut juhtinud pataljoniülem leitnant Kuperjanov. Haavatuid oli üle 80.

Mälestuspäeva tseremooniast võtsid osa ka Soome brigaadikindral Kim Mattson ja Soome välisministeeriumi kommunikatsioonijuht Jouni Mölsä, kelle vanaonu oli üks Valga vabastamisel langenutest. Lisaks kohal oli Põhja Poegade mälestusele pühendunud Vabadussõja Tampere Piirkonna Pärimusühing (Vapaussodan Tampereen Seudun Perinneyhdistys),  kes oli mälestuspäeva auks koostanud uue teose Valga vabastamisest.

Paju mõisa juures ja Valgas oli mälestuspäeva puhul palju mitmesugust programmi.

Foto: Soome välisministeerium / Jouni Mölsä
Kaitseministrid Jussi Niinistö ja Jüri Luik Paju lahingu mälestusmärgi juures.