Vesa Vasara: Euroopa Liidu betoonist ja NATO terasest Soome sild

EL-i neli põhivabadust on sidunud Eesti ja Soome teineteisega raudsete sidemetega – tugevamini kui keelesugulus või ajalugu. NATO on meie ühise maja kodukindlustus, kuid Euroopa Liit aitab seda maja ka ehitada, kirjutab Soome suursaadik Vesa Vasara, kes on pärast nelja-aastast teenistust Eestist lahkumas.

Statistika on igav ja ebausaldusväärne. Hea Poola kolleeg Henryka tögas mind mõni aasta tagasi: „Ära kunagi usu statistikat, mida sa ise pole võltsinud.” Ometi õppisin ammu ülikooli aluskursusel, et kui osata statistikale esitada õigeid küsimusi, võib vastus olla õige, asjakohane ja isegi mitte igav. Oma arvamusi tuleks vähemalt püüda faktidega põhjendada, ehkki see näib alternatiivsete tõdede ja desinformatsiooni kuldajastul veidi vanamoodne. Lahkun pärast nelja-aastast teenistust Eestis. Järgnevalt esitan ühe bürokraadi statistilise lõpparuande Soome ja Eesti suhetest Euroopa Liidu taustal.

Euroopa Liidu neli põhivabadust on sidunud Eesti ja Soome teineteisega raudsete sidemetega – tugevamini kui keelesugulus või ajalugu. NATO on muidugi meie ühise maja kodukindlustus, kuid Euroopa Liit aitab seda maja ka ehitada. Selle aeglane, kuid püsiv mõju puudutab kogu ühiskonda: iga ministeeriumi, kõiki ettevõtteid ja inimesi. Ükski armee ei marsi ilma rahata ning raha ei kasva puu otsas.

Euroopa Liidu tähendust võiks võrrelda Šoti filosoofi ja majandusteadlase Adam Smithi 18. sajandil sõnastatud ’nähtamatu käe’ mõistega, mis on üks  vabakaubanduse ja kapitalismi alustalasid. Selle järgi toob inimeste püüd oma huve järgida lõppkokkuvõttes kasu kogu ühiskonnale. Euroopa Liidu käsi küll reguleerib ja suunab, kuid samal ajal loovad selle neli põhivabadust majanduskasvu, vähendavad jõukuse erinevusi liikmesriikide vahel ning suurendavad lõppkokkuvõttes kõigi turvalisust.

Esimene vabadus – kaubad. Kas teadsite, et kaubavahetus Eestiga on Soome jaoks suurem kui India, kogu Aafrika manner või Mercosur? Suurem kui Suurbritannia või Prantsusmaa. Soome eksport Venemaale hakkas vähenema juba aasta enne Krimmi annekteerimist. Toona moodustas see umbes üheksa protsenti Soome koguekspordist, eksport Eestisse oli sellest üle poole väiksem. Venemaa kadus oma sõtta, Eesti mitte. Suurimate Soome ettevõtete võimekusest piisab tegutsemiseks kogu maailmas, kuid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on lähiturg eluliselt oluline. Ei ole liialdus öelda, et Lõuna-Soome ja Eesti moodustavad ühe majandusruumi. Kui lugeja seda ei usu, tasub heita pilk Soome tolli veebilehele.

Teine vabadus – kapital. Soome investeeringute koguväärtus Eestisse on ligikaudu seitse miljardit eurot, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide vastav näitaja on umbes 500 miljonit ja Hiinast oma vaevu üle 40 miljoni. Suurem osa sellest rahast on paigutatud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, kuid Eestis tegutseb ka mitu Soome ettevõtet, kus töötab üle saja inimese. Töötlevas tööstuses annavad need ettevõtted tööd kümnetele tuhandetele eestlastele. Numbritega uhkeldamisest olulisem on aga tähele panna, et tänu Euroopa Liidu ühisturu mõjule ja ELi toetusele on Eesti kahe aastakümne jooksul jõukamaks saanud ning hakanud omakorda Soome investeerima. Otseste summade aastamaht ei pruugi olla peadpööritav, kuid see voog on stabiilne. Igal juhul on see rohkem kui Lätist, Leedust või Poolast, kust Soome tegelikult kuigi palju ei investeerita. Tallink Silja Line’i tunnevad kõik, kuid näiteid on palju rohkem. Üheks näiteks on Skeletoni suur investeering Varkausse, mis lõi üle saja tööstusliku töökoha. Ja kasv jätkub.

Kolmas vabadus – inimeste vaba liikumine. Eesti palgatase on tõusnud nii kiiresti, et Soome ei saa enam arvestada odava Eesti tööjõuga ei Soomes ega tegelikult ka Eestis, kus spetsialistide palgad hakkavad juba jõudma Soome tasemele ning tulumaksukoormus on madalam. Veel mõni aasta tagasi siirdus Eestist Soome igal aastal tööle umbes 400 arsti ja meditsiiniõde, nüüd on see arv vaid kümnendik toonasest. Töötlevas tööstuses tegutsevad Eestis endiselt ettevõtted, kus kuupalk on veidi üle tuhande euro, kuid ka need ettevõtted liiguvad palgataseme tõustes üha enam automatiseerimise, robotiseerimise ja osaliselt ka tehisintellekti kasutuselevõtu suunas.

Neljas vabadus – teenused – on samuti üsna hästi teostunud. Kõige olulisemad sektorid on loomulikult transport ja turism, mis kokku moodustavad ligikaudu poole kogu teenustekaubandusest. Soome ja Eesti vaheline kaubavahetus vajab hästi toimivat logistikat. Kolme laevafirmat veavad lisaks reisijatele ka kaupa 10–12 korda päevas. Pealinnade vahel on samuti kümmekond otselendu päevas ning Tartust saab regulaarlennuga otse vaid Soome. Turismi tähtsust Eesti majandusele ei ole vaja eraldi rõhutada. Lõuna-Soome kinnisvara-, ehitus- ja tervishoiusektor on saanud Eesti töötajate panusest tohutult kasu. Tänaseks on aga eestlaste ränne Soome ja tagasiränne Eestisse muutumas üha tasakaalustatumaks. Selles peegelduvad nii Soome majandusraskused kui ka Eesti palgataseme tõus.

Ühisturu tähtsust sai loodetavasti eelnevas vähemalt mõnevõrra kirjeldatud. Kuid Euroopa Liidu töö ei lõpe sellega. Eesti on suutnud kasutada Euroopa Liidu toetusi tõhusalt. Kahe aastakümne jooksul on „Brüssel“ – ehk meie kõik, eurooplased, ühiselt – toetanud Eesti majandust ligikaudu 20 miljardi euroga. See kajastub taristu arengus, hariduses, elamufondi korrastamises ning tegelikult kogu ühiskonna arengus. EstLink 2 ja Balticconnector said Euroopa Liidult märkimisväärset toetust, samuti neljas elektriühendus Lätiga ning eelkõige Rail Baltic, mille rahastusest on seni koguni kuni 85 protsenti tulnud Euroopa Liidult. Soome ettevõte GRK juhib Eestis esimest ehituskonsortsiumi ning valmides parandab kiirraudtee nii sõjalist liikuvust kui laiendab Soome ettevõtete transpordivõimalusi Ida- ja Kagu-Euroopasse ning tulevikus taas üles ehitatavasse Ukrainasse. Euroopa Liidu toel lahutasid Balti riigid end Venemaa elektrivõrgust ja ühinesid Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Aga kuidas on lood vastupidise ehk kontrafaktuaalse argumendiga? Kas Soome ja Eesti suhted oleksid ka ilma Euroopa Liiduta sama tugevad? Lühikeseks vastuseks piisaks tegelikult Brexitist. Pikema vastuse leiab igavast statistikast. Olles Eestit jälginud aastakümneid, olen täiesti veendunud, et ilma Euroopa Liidu nähtava käeta – mis on sageli liiga vähe nähtav – oleksid nii Soome kui ka Eesti vaesemad, nõrgemad ning meie riikide omavahelised suhted märksa kaugemad. Soome sild on ehitatud Euroopa Liidu betoonist ja NATO terasest. On olnud rõõm jälgida, kui tugevana see sild on rajatud.

Vesa Vasara
Soome suursaadik

Suursaadik Vesa Vasara kolumn avaldati Postimehes 9. juulil 2026.