Soome välisminister: Helsingi-Tallinna tunnel meie piirkonna strateegilise konkurentsivõime tugevdamiseks

Soome jaoks on toimivad ühendused lähedaste liitlasriikidega nii julgeoleku kui ka konkurentsivõime küsimus. Helsingi ja Tallinna vaheline püsiv raudteeühendus võiks siduda Soome senisest tugevamalt Baltimaade ja Kesk-Euroopaga, avada inimestele ja ettevõtetele uusi võimalusi ning tugevdada kogu Läänemere piirkonna elujõulisust. On aeg koostada Helsingi ja Tallinna ühendava tunneli kohta ajakohane ühine uuring ning hinnata, kas sellest võiks kujuneda Põhja- ja Ida-Euroopa strateegiline ühendus.

Praeguses geopoliitilises olukorras on Soome mitmest aspektist vaadelduna saar. Geograafiline asend annab meile lisaks võimalustele püsiva väljakutse toimivate transpordi- ja sideühenduste osas. Selle väljakutse peame lahendama koos oma lähedaste liitlasriikidega.

Küsimus ei ole siiski pelgalt valmisolekus ja riskijuhtimises, vaid pikaajalise strateegilise konkurentsivõime loomises nii Soomele kui ka kogu Läänemere piirkonna demokraatlike riikide kogukonnale.

Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit on aeg uuesti käsitleda eelkõige Soome konkurentsivõime, Euroopa-suunaliste ühenduste ning Helsingi ja Tallinna tuleviku ja elujõulisuse seisukohast.

Paremate ühenduste abil saab Soome siduda senisest tugevamalt Euroopa majanduse ja elukorraldusega ning kujundada suuremaid suurlinnapiirkondi.

Helsingi ja Tallinna vaheline püsiv raudteeühendus ühendaks Soome Rail Baltica kaudu Baltimaade, Poola ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Seega ei oleks tegemist pelgalt kahe pealinna vahelise tunneliga, vaid uue otseühendusega Soomest Euroopasse. Tunnel võimaldaks kujundada Helsingi ja Tallinna elanikele ühise suurlinnapiirkonna, mida Soome laht enam ei lahutaks.

Meie heaolu ja julgeoleku aluseks on elujõuline rahvamajandus. See, et Soome ettevõtted pääsevad tõhusalt turgudele ning inimesed, kaubad, oskused ja investeeringud liiguvad sujuvalt Soome ja ülejäänud Euroopa vahel. Me elame ekspordist.

Ekspordiettevõtete jaoks on ühenduste kiirus, prognoositavus ja valikuvõimalused konkurentsivõime tegurid. Lõunasuunaline püsiv raudteeühendus täiendaks praeguseid ühendusi ja avaks uue logistikamarsruudi Soome ja ülejäänud Euroopa vahel.

Ühtlasi puudutab see Soome positsiooni Euroopas laiemalt. Euroopa väärtusmaailma ja eluviisi keskmes on inimeste vabadus liikuda, õppida, töötada ja rajada oma elu üle riigipiiride. Transpordiühendustest sõltub osaliselt see, kui tegelik on see vabadus praktikas.

Helsingi ja Tallinna vaheline raudteeühendus hõlbustaks Soome ja Eesti vahel tööl käimist ja õppimist. Teadmised ja oskused liiguksid samamoodi nagu kaubad ja teenused. Ühtlasi muutuks Helsingi positsioon: see ei oleks enam Euroopa raudteevõrgu põhjapoolne lõpp-punkt, vaid üks selle sõlmpunkte.

Eeldused Soome ja Eesti sidemete süvendamiseks on tugevad. Eelmisel aastal oli Soome nii Eesti suurim ekspordi- kui ka impordipartner. Ettevõtete arvu alusel kuulub Eesti Soome tähtsaimate eksporditurgude hulka. Tihedad kaubandussuhted näitavad omalt poolt, kui lähedal on Helsingi ja Tallinn teineteisele juba praegu.

Ka meie poliitilised sidemed on tihedad ja need on viimastel aastatel nii Eesti kui ka teiste NB8 riikidega veelgi süvenenud. Teeme teiste välisministritega koostööd igal nädalal.

On põhjendatud küsimus, kas meie riikide suhted võiksid muutuda lähedasemaks ka raudteeühenduse kaudu.

Soome ja Rootsi tähistasid augusti teisel nädalal Oulu ja Haaparanda vahelise raudteeühenduse taasavamist pärast neljakümneaastast pausi. See ühendus tuletab meelde, et paremate ühenduste abil saame Soome geograafilist positsiooni ka tegelikkuses muuta. Läänesuunaliste ühenduste tugevdamise kõrval peame vaatama ka lõunasse.

Nii suurt projekti ei saa loomulikult põhjendada pelgalt visiooniga. Tunneli maksumust, reisijate- ja kaubavooge, keskkonnamõju, tehnilisi lahendusi ja rahastamist tuleb hinnata hoolikalt. Samuti tuleb välja selgitada Euroopa Liidu rahastuse ja erakapitali kaasamise võimalused.

Soome ja Eesti ning Helsingi ja Tallinn peaksid astuma järgmise sammu üheskoos. Vajame ajakohast ühist uuringut selle kohta, mida tunnel tähendaks Soome ekspordile ja konkurentsivõimele, ühendusele Kesk-Euroopaga, inimeste liikumisele ning Helsingi ja Tallinna tulevikule.

Kui projekt osutub majanduslikult teostatavaks, peame olema valmis seda koos Eesti ja Euroopa Liiduga edendama.

Soome laht ei tohiks olla Euroopa transpordivõrgu lõpp-punkt. See peab olema ühenduslüli, mis toob Soome Kesk-Euroopale lähemale ning tugevdab Helsingi positsiooni Euroopa pealinna ja suurlinnana.

Elina Valtonen
Soome välisminister

Kolumn avaldati Postimehes 17.09.2026.