Esimesed rohemajandusele üle minevad riigid saavad kõige rohkem kasu - kliimamuutus tähendab uusi võimalusi ettevõtlusele

Kliimamuutusele vastamine tähendab suuri uusi võimalusi ärile. Kliimasõbralik majandus vajab siiski fundamentaalseid muudatusi meie mõtteviisis, tarbimises ja tootmises. Jätkusuutlikkus on olnud oluline printsiip juba varem mõnele firmadele, nüüd ka riigid ja rahvamajandused on seadnud endale ambitsioonikaid eesmärke rohelises majanduses. Nende hulgas on Soome ja Madalmaad, kes korraldasid neljapäeval 10.oktoobril seminari Tallinnas kliimamuutuse võimalustest.

Euroopa Liit arutas juuni tippkohtumisel kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Eelmisel nädalal Eesti valitsus otsustas toetada kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki. Soome EL-i eesistumise prioriteet on, et Euroopa Liit võtaks juhtiva rolli globaalses kliimavõitluses.

Muutus biomajandusesse ja ringmajandusesse on põhirollis, kui püüame vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ja arendada Euroopa konkurentsivõimet. Üleminek rohelisele majandusele on juba käigus, ja se tugevneb lähimatel aastatel.  Kliimaneutraalsust pole võimalik saavutada ilma muudatusi majanduses. 


Teun Bokhoven (vasakul) Madalmaadest ja Timo Mäkelä Soomest andis ülevaade rohemajanduse võimalustest ettevõtjatele. Foto Sven Tupits.

“Esimesed teenivad kõige rohkem”

Geograafia on olnud oluliseks teguriks, mille tõttu Madalamaad on alustanud võitlust kliimamuutuse vastu: kui midagi ei tehta, suur osa riigist jääks vee all. Sel suvel Madalamaad kiitis heaks rahvusliku kliimaleppe. Selle eesmärgiks on vähendada 49 % süsinikuheitmeid aastaks 2030 ja 95 % aastaks 2050. Kokkulepe on lai rahvuslik plaan, mis sisaldab mh süsiniku maksustamist, ja gaasi asendamist taastuvenergiaga.

Hr. Teun Bokhoven juhib Hollandi taastuvenergia liitu, ja ta osales ka rahvusliku kliimalepe valmistamisel. Ta ütles, et esimesed rohemajandusele üleminevad majandused saavad kõige rohkem kasu.

Teun Bokhoven osales Madalmaade rahvusliku kliimaleppe ettevalmistamisele. Foto Sven Tupits.

- See annab palju ainulaadseid võimalusi Madalmaade inimestele ja ettevõtetele luua uut majandust. Se pakub ka uut alustala Euroopa majandusele. Õnnestumine aga vajab, et see võetakse kohustuseks igal tasandil.

“Ühe jäätmed on teise tooraine” 

Ringmajandus ei tähenda ainult taaskasutust ja jäätmetöötlust. See tähendab terve väärtusahela uuesti mõtestamist, materjali ringlust. Sitra vanemnõunik Timo Mäkelä tutvustas ringmajanduse põhiprintsiipe.

Timo Mäkelä Soome innovatsioonisihtasutusest SITRA esitles ringmajanduse põhimõtteid. Foto Sven Tupits.

Lihtsustades tuleb mõelda toodetest kui teenustest. Kas me vajame koopiamasinaid või kopeerimisteenuseid, või kas vajame oma autot või hoopis transporditeenust.

  • Ringmajandus on süsteem-, digitaal- ja teenusepõhine. Se vajad süsteemset muudatust. See on tuleviku majanduse aluseks. Soomes arvestatakse, et see tooks 2-3 miljardit eurot rahvamajandusesse juurde, ütleb vanemnõunik Mäkelä Soome innovatsioonide sihtasutusest SITRA.

Tema sõnul paljud firmad on juba võtnud kliimaaspekti nende strateegiasse, et jäädä ellu napivate resursside ja toorainete olukorras. Aga me ei saavuta eesmärke kliimamuutuse takistamisel ilma süsteemseid muudatusi majanduses.

- Iga ettevõte peab kuidagi võtma arvesse kliimamuutuse. See tähendab muudatusi äristrateegiates. Ringmajandus muutub lähimatel aastatel majanduse peavooluks.

Neste: 100% taastuvkütuse müük algas Eestis 10.10 kell 10 

Samas kui käib poliitiline debatt kuidas kohaneda, tarbijad juba hääletavad rahakotiga. Ja seetõttu on paljud ettevõtted jõudnud juba kaugele oma toodangu või tegutsemisviisi muutmises kliimasõbralikumaks. Seminaris esitleti kolm näidet soome taustaga firmadest, mis tegutsevad ka Eestis.

Soome kütuserafineerija Neste Oyj on kümne viimase aasta jooksulmuutunud kohalikust õlirafineerijast globaalseks taastuvkütusetootjaks. Neste on mh arendanud taastuvdiisli, mis on valmistatud 100-protsendiliselt jätkusuutlikest toorainetest, näiteks restoranide praadimisrasvast, palmiõlitoodangu jääkidestja muudest jäätmetest. Kütus tekitab 90 protsenti vähemkasvuhoonegaase kui fossiilsed kütused.

Neste 100-prosentilise taastuvdiisli müük algas just täna Eestis, tõdes Neste asepresident Ilkka Räsänen. Täpne aeg oli 10.10. kell 10.  

Prisma: toidukadu vähendamine ja päikesepaneelid katusel 

Jätkusuutlik tarbimine tähendab teadvustamist, mis on toodete kliimajalajälg. Prisma on seadnud endale eesmärgiks vähendada toidukadu, tõhustada energiakasutust, lisada tuule- ja päikeseenergia kasutust ja lisada jäätmete taaskasutust. Põhiosa kasvuhoonegaasidest tuleb toodete transpordist, seetõttu tähelepanu suunatakse logistikale ja kütuse valikule. Üks konkreetne viis lisada taastuvenergia kasutamist on paigutada sel aastal 40 marketi ja suure tanklajaama katusele päikesepaneelid, esitles Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Piret Lankovits.

Metsä Group: kõrvalsaadus on tooraine 

Metsatööstusettevõte Metsa Group valmistab puupõhiseid tooteid taastuvast toorainest. Uue põlvkonna biotoodete tehas kasutab oma kõrvalsaadusena tekkinud materjali – ehk puud kasutatakse targalt, ühe osa jäägist saab teise osa tooraine. Tööstuse energiaallikaks on samuti peamiselt taastuv energia. Puumaterjali soosimine fossiilsete materjalide asemel aitab siduda süsinikku. Metsa Groupi kliimategevust esitles asepresident Riku Cavadas Kaipainen

Tekst Hannele Valkeeniemi, fotod Sven Tupits.