Välisminister Haavisto tervitussõnad Tartu rahu 100. aastapäeva pidulikul aktusel

Välisminister Haavisto tervitussõnad Tartu rahu 100. aastapäeva pidulikul aktusel

Soome välisminister Pekka Haavisto kõne Tartus 2. veebruaril 2020.

 
Foto: Raigo Pajula / Eesti Välisministeerium

Austatud proua president, lugupeetud ministrid, daamid ja härrad,

Soovin tänada eesti sõpru selle võimaluse eest, et saame tähistada Tartu rahu 100. aastapäeva selles ilusas linnas, kus sündis ka Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping.

Tartu rahulepingute sõlmimine kindlustas kahe uue rahvuse - Eesti ja Soome -  sündi, Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni järelmõjuna. Tartu rahulepingud on osa meie ühisest ajaloost.

Eesti Tartu rahuleping sõlmiti täpselt 100 aastat tagasi. Soome sõlmis oma Tartu rahulepingu kaheksa kuud hiljem, 14. oktoobril 1920.

Tol ajal vaieldi Soomes palju nii läbirääkimiste kui ka rahulepingu sõlmimise osas. Debatt läks ägedamaks – mis on mõistlik, mis on realistlik, ja mida on võimalik saavutada?

Oli neid, kes soovisid, et läbirääkijad valiksid karmima seisukoha, mõned aga eelistasid pehmemat joont. Soome delegatsiooni juhtis läbirääkimistel Juho Kusti Paasikivi, kellest sai hiljem Soome president.

Väinö Tanner, kellest sai hiljem Soome peaminister, oli ka üks soome läbirääkijatest. Tanner pidas päevikut läbirääkimiste ajal. Lahkudes Tartust oktoobris 1920, ta kirjutas:

”Delegatsiooni liikmed lahkusid nukralt Tartust, kus me olime veetnud nii mitmeid kuid sõpralike inimeste juures.”

”Rong väljus, ning lõunaks jõudsime Tallinna. Eesti valitsus oli kutsunud meid lõunale, kus meil oli võimalus oma kevadisi tutvuseid tugevdada ja väljendada oma tänu, et saime nautida eesti inimeste külalislahkust üle nelja kuu.”

[tsitaadi lõpp]

Lepingul oli fundamentaalne tähtsus äsja iseseisvunud Soomele. See lõpetas ametlikult sõjaseisukorra. Tartu rahulepingud ka stabiliseerisid olukorda Venemaa jaoks, riik oli hetkel diplomaatiliselt isoleeritud.

Mitmeid aastakümneid hiljem, aastal 1975, Helsingi lõppaktis kaitsti riikide suveräänsuse ja territoriaalse puutumatuse põhimõtet, edendades rahumeelset koostööd naaberriikidega. Need Helsingi põhimõtted on sama tähtsad ka praegu. Seda enam, et riikide piire on Euroopas rikutud.   

Originaalset Soome Tartu rahulepingut hoitakse välisministeeriumi arhiivis Helsingis. Lepingu paber on habras aga selle kiri on ikka loetav, ning räägib selle lepingu tähendusest.

Tänan teid.