Esimesel laulupeol Tartus sai alguse ka Eesti ja Soome hümni ühine lugu
Laulupeo 150. sünnipäevapeole tuleb laulma kaheksa koori Soomest.
Eesti laulupidudel on ammused sidemed ka Soomega. Kõige tähtsam oli laulusild enne esimesi laulupidusid. Ühise hümni avataktid mängiti just esimesel laulupeol.
Soome rahvaharitlased olid nii vaimustunud Eesti laulupidudest, et neid taheti tuua ka Soome. Traditsioon ei jäänud siiski kestma. Pilt Rahvaharidusseltsi laulupeolt Turku linnast 1905. aastal. Foto: Rahvaharidusselts (Kansanvalistusseura).
Laulupidu püüti korraldada ka Soomes, kuid see ei võtnud vedu. Selle asemel on soomlased alati osalenud eestlaste pidudel, ka okupatsiooniajal. Sel suvel laulab laulupeo 150. sünnipäeval neli soome koori ning neli Soomes elavate eestlaste koori. Lisaks tantsupeol osaleb norra-soome grupp.
Rahvusliku ärkamisaja kesksed isikud Soomest ja Eestist hoidsid omavahel ühendust. Tähtis kohtumine toimus Tartus 1867, kui soomluse edendajad Julius Krohn ja Yrjö Koskinen külastasid laulupeoks valmistuvat Johann Voldeman Jannsenit ja tema poetessist tütart Lydiat, kirjanikunimega Koidula.
Jannsen tutvustas oma mõtteid soomlastele ja palus laulupeole sobivaid Soome laule. Aastal 1848 Helsingis rootsikeelse esmaesitluse saanud laul ”Maamme” sobis hästi. Krohn õpetas Lydia Koidulale ”Maamme” laulu viisi ja soomekeelsed sõnad. Krohn oli just saanud valmis töögrupi tehtud mahuka tõlke J.L.Runebergi ”Lipnik Stooli” lugudest soome keelde. ”Maamme” on raamatu avaluuletus ja soomlased laulavad seda tänaseni - välja arvatud ühte tähte – täpselt samas sõnastuses.
Eestikeelse teksti ”Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”- laulu seadis värssidesse laulupidude korraldaja Johann Voldemar Jannsen. Hümniks saamiseni kulus veel aega, kuid see hetk oli teekonna alguseks. Laul kujunes oluliseks mõlema maa rahvuslikul ärkamisajal.
Karl Collani soome rahvalaulude kogumik sisaldas laule, mille ainetel sündis mh Sind surmani.
Soome rahvalaulud pakkusid inspiratsiooni ka Aleksander Kunileiule
Yrjö Koskinen saatis peale külastust Jannsenile Karl Collani soome rahvalaulude kogumiku. Collani loodud viisi ”Savolaisten laulu” tõlkis Koidula eesti keelde ja seda esitati esimesel laulupeol nimega ”Mu meeles seisab alati”. Lisaks leidis helilooja Aleksander Kunileid Collani kogumikust inspiratsiooni laulude ”Sind surmani ja ”Mu isamaa on minu arm” loomisel. Soome keeles tuntakse laule vastavalt nimedega ”Kreivin sylissä istunut” ja ”Paremp’ olla tyttönä”.
Järgmisele laulupeole 1879. aastal jõudis laul nimega ”Suomen salossa”, eesti keeles ”Isamaa hiilgavala pinnala”. Paciuse loodud meloodiaga isamaaline meeskoori laul ”Suomen laulu ”oli teise laulupeo repertuaaris nimega ”Kuule, kuidas hääli helab”.
Esimesel laulupeol osalesid Soomest Johan Reinhold Aspelin ja Carl Gustaf Swan. Nad peatusid külalistena J.V.Jannseni kodus, ja täheldasid olevat aukülalisteks riigi tuntuimas haritlasperekonnas. See nädal oli tähendusrikas ka Lydia Koidulale, ta vestles sageli Aspeliniga, ehitas rahvaste tulevikku ja unistuste Soome silda. Jannseni perekonna vastuvisiit Soome toimus aastal 1871. Oma kuulsa luuletsükli ”Soome sild” Soome ja Eesti rahvaste sidemetest kirjutas Koidula aastal 1881.
Ka Soomes püüti korraldada laulupidu
Eesti laulupidusid jälginud soomluse edendajatele avaldas nähtu suurt mõju. Kirjeldatu innustas eriliselt rahva haritlast Aksel August Granfelti, kes korraldas esimese laulupeo Jyväskyläs aastal 1881, Rahvaharidusseltsi (Kansanvalistusseura) suvekogunemise raames ning uuesti aastal 1884. Laulupidudel osales ka Eesti rahvusliku liikumise olulisi tegelasi nagu Jakob Hurt, Ado Grenzstein, Karl August Hermann ja Hugo Treffner.
Laulupeotraditsioon ei jäänud siiski Soomes kestma, kuigi soomlased on koorilaulu- ja laulurahvas. Soome ja Eesti kultuurisuhteid uurinud Sirje Olesk peab üheks seletuseks seda, et soomlus polnud Soomes nii rõhutud kui eestlus Eestis. Esimene laulupidu korraldati ju selle auks, et oli möödunud 50 aastat pärisorjuse kaotamisest.
Soomlased on innukalt osalenud Eesti laulupeol, ka okupatsiooniajal. Üks tuntumatest külastajatest oli Mauno Koivisto, kes 1967. aastal külastas rahandusministrina noorte laulu- ja tantsupidu ning 1969. aastal peaministrina üldlaulupidu.
TEKST: HANNELE VALKEENIEMI
Lingid ja allikad:
Seppo Zetterberg, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015
Elmar Arro, Der Fall Kunileid, Geschichte der estnischen Musik, Akadeemiline Kooperatiiv, Tartu 1933
Karl Collanin lauluvihik, mille Yrjö Koskinen saatis Jannsenile:
http://neba.finlit.fi/kirjasto/digi/view.php?set=1428&item=4&r=1&size=100(Link mõnele muule veebisaidile.)
Yrjö-Sakari Yrjö-Koskinen, kes saatis lauluvihikuid J.V: Jannsenile:
https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html(Link mõnele muule veebisaidile.)
Julius Krohn, kes õpetas Lydia Koidulale Paciuse laulu:
https://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html(Link mõnele muule veebisaidile.)
Johan Reinhold Aspelin, soomlasest osaleja esimesel laulupeol:
https://estofilia.finland.ee/2018/01/jr-aspelin.html(Link mõnele muule veebisaidile.)
A.A. Granfeldt, kes tõi laulupeo Soome:
https://estofilia.finland.ee/2018/01/aa-granfelt.html(Link mõnele muule veebisaidile.)
Kas Mamme-laulu eestikeelsed sõnad on tõesti varasemad kui soomekeelsed?
http://estofennia.eu/suomi-viro-kansallislaulu-kumpi-vanhempi/(Link mõnele muule veebisaidile.)
Esimese laulupeo kava:
https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/(Link mõnele muule veebisaidile.)
Teise laulupeo kava:
https://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ii-laulupidu/(Link mõnele muule veebisaidile.)
Sirje Olesk, laulupidu ja Lydia Koidula Soomes ja Eestis:
https://vikerraadio.err.ee/817220/eesti-lugu-koidula-ja-soome(Link mõnele muule veebisaidile.)
Laulu- ja tantsupidu, Eesti ime, ETV: dokumentaalfilm, eesti keeles: https://etv.err.ee/954156/laulu-ja-tantsupidu-eesti-ime(Link mõnele muule veebisaidile.)
soome keeles Yle Areena kaudu: https://areena.yle.fi/1-50148938(Link mõnele muule veebisaidile.)